Jagasin mõni nädal tagasi Facebookis oma edulugu. Olin neli päeva Itaalias ja sõitsin sinna käsipagasiga. See tähendab, et nii koti kaal kui maht olid piiratud ja šampoone-kreeme võib kaasas olla vaid minipudelites.
Olen olnud väga pikka aega asjade inimene st igaks juhuks on mul kotis alati kaasas palju asju, mida tõenäoliselt kunagi vaja ei lähe. Naiste värk 🙂 Seekord sain asjade kaasa valimisega hakkama ülikergelt ja ausalt öeldes jäi mul mõni asi kotis isegi kasutamata. Järelikult on mul veel arenguruumi.
Olles pool elu hulgim kraami vedanud, sain mingi hetk alateadlikult aru, et tegelikult väljendavad asjad ainult turvatunnet ja reaalselt ei ole neid üldjuhul vaja. Näiteks ei pea poodi minnes rohkem kaasa võtma kui pangakaardi. Reisile ei ole vaja poolt majapidamist s.h lokirulle kaasa vedada, kui sa nagunii isegi kodus kunagi lokke ei tee. Asjad tekitavad turvatunnet aga oluliselt vabastavam on tunne, kui asju on vähem. Uskumatu aga nii see on!
Jah, ei tasu kohe asjade ära viskamisega üle pingutada ja suve hakul suusapükse minema visata. Aga suusapükse ei pea olema viis paari. Kreeme ei pea olema kümme poolikut pudelit ja samal ajal on kiusatus osta proovimiseks veel uusi juurde.
Alateadlikult mõjutavad meid uskumused. Mõned neist on meiega kaasas juba lapsepõlvest. Mõned oleme “saanud” hiljem. Tüüpiline uskumus, mis ilmselt paljud kannavad on “sul läheb vaja just seda asja, mida sul kaasas ei ole”. Aga miks ei võiks Sul olla selle asemel uskumust, et vajad vaid neid asju, mis sul on?
Switchi oma peas teha on imelihtne NPA-ga. Ütled terapeudi järel kuus lauset, paned silmad kinni ja koged. Ei ole lihtsamat ja kergemat viisi oma elu meeldivamaks muuta.
NPA praktiku koolituse tegin läbi novembris 2017. Tundub põnev ja tahaksid seda proovida? Kirjuta siis mulle.
