Ma olen pikalt siin kirjutamise pausil olnud ja rääkinud endale seda lugu, et ma teen ainult neid asju, mida ma tahan siis kui ma tahan. Ja ma pole tahtnud postitada ega kirjutada. Aga nüüd täna on teistmoodi ja niimoodi ma murran vaikust!
Põhiline takistus on olnud see, et kuidas ma niimoodi lihtsalt „lampi“ hakkan kirjutama. Vaja on ju selgitust ja põhjendust vaikimisele ja sissejuhatust. Olgu kohe öeldud, et sissejuhatust ei tule! Lihtsalt kirjutan sellest mis ma teen ja mis pähe tuleb. Ja äkki isegi realiseerin mõned postituste mustandid.
Elu häkk nr 1 on see, et kui telekat ei vaata, siis on aega maa ja ilm! Ja jõuab teha asju. Väga tihti (eriti tihti kevadeti) tabab mind tegutsemistuhin. Kapid, sahtlid, garaaž ja kõik muud võimalikud kraami koguvad nurgatagused on mu lemmikud. Nii hea on lahti saada asjadest, mis seal üksi ja õnnetuna kopitavad. Ma loodan, et mu abikaasa nii kaugele ei loe, aga tema muutub alati ärevaks, kui mul asjade ära viskamise hoog peale tuleb Elu miskipärast on pöördvõrdeline ja mina ise muutun alati jube rahulikuks just siis, kui ma olen saanud midagi mitte kasutatavat jalust ära.
Lisaks on maikuu paras aeg näpud mulda panna! Läksin õue kurgi seemneid pottidesse panema aga läks lappama ja selle asemel sai hoopis maitseroheline külvatud, lillebeebid kõrvalhoones kastetud, korrastatud rabarberi, piparmündi ja murulaugu peenar, lillepeenrast kaks lolli lille (st ei idane ega mädane) kergusega likvideeritud ja kaks allesjäävat ümber istutatud. Lisaks kasvuhoones sibul ja roheline kastetud ning garaažist üks kotitäis kraami prügikasti viidud. Ja juba laps tahtiski tuppa?! Seega käesolevaga teatan, et kurgi seemned jäid külvamata
Tundub, et ma pean nüüd edasi tubli olema, sest lisaks kurkidele jäi ka rohelise peenar ette valmistamata ja lillekastidesse muld panemata.
NB! Kiirelt oleks nüüd vaja laste mõõdus reha, sest muidu ta lennutab mu kokkuriisutud kraami lumelabidaga laiali kiiremini kui ma riisuda jõuan.
