Kas olete märganud, et praegu on kõik internetis. Iga asi millele sa mõtled, toob tahtmatult kaasa internetist asja järgi vaatamise. Näiteks tahad lastega teatrisse minna, vaatad telefonist, mis etendused siis praegu mängukavades on. Hakkad teatrite kodulehtedel klõpsima, loed tutvustusi ja lõpuks oled nii hajevil, et piletit ikka ära ei osta. Valik on liiga kirju ja ke steab mis päev täpselt kõige paremini sobikski.
Siis mõtled, et huvitav mulle nagu tundub, et see rohi, mis arst mulle määras, teeb mu olemise kehvaks. Tšekkan netist, mis selle antibiotsi kohta kirjutatakse. Esmalt tõden, et see on igal juhul saatanast, et ma üldse lasin rohud endale kirjutada ja ma veel võtsin ka neid! Vaatan siis juba korra mis antibiootikumide negatiivsete kõrvalmõjude kohta ka kirjutab.
Järgmine mõte – hmm reisile tahaks. Vaataks kuhu saaks normaalse hinna ja lennuajaga pileteid. Ja läks kolm tundi jälle 🙂
Ükspäev oli ETVs saade vanade asjade kohta. 1992.aasta AK uudistes rääkis, et läbi viidi ettevõtetes suur uuring. Uuriti kui palju on firmades lauaarvuteid ja saadi teada, et keskmiselt oli 92.aastal ettevõttes 3 arvutit. Kuidas toona küll asjad aetud sai? Kui sa midagi tahtsid, siis läksid kohale. Näiteks teatri kassasse ja ostsid piletid ilma Outlookist järgi vaatamata kas sul on tollel päeval üldse aega. Ja olid rõõmus, kui üldse said piletid.
Tavaolekus on ekraani vaatamine nagu “ajaviiteks vaatan siis natuke”. Aga proovi vaid siis ajaviiteks vaadata, kui sa haige oled! Esimest korda ma märkasin seda oma lapse juures, kes oli parajasti haige. Ta lebas palavikuga voodis aga kuna laupäev on lastefilmi õhtu, millest ta kindlasti ilma ei tahtnud jääda, siis tassisime teda meie maja ainsa teleka ette. Reklaamipauside ajal ta magas. Tundus imelik aga no okei ikkagi palavik mõtlesin. No ja kui ma paari päeva pärast ise samuti haigeks jäin, siis ma sain sama asja omal nahal proovida. Kuna ma kuulan-vaatan päris palju erinevaid webinare läbi telefoni, siis tundus, et ohoo haigena on ju aega maa ja ilm käes ja seda just eriti mugav teha. Nagunii vedelen ju voodis ja midagi kasulikku teha ei saa. Kasulik oleks näiteks ka raamatu lugemine aga juba teise rea juures saad aru, et aju ei suuda seda ridade jälgimist kaasa teha. Nii ma siis mõtlesin, et lihtsalt pikutan ja kuulan. Aga ei suutnud aju ka seda! Öeldakse, et keha vajab haigena puhkust aga miskipärast on raske seda gogetterina uskuda.
Mida peaks siit järeldama? Kas internet on abimees või saatanast abimees? Internet on abimees, kellel ei tohiks enda üle võimu lasta haarata. Aga jah, see on raske ja vajab enesedistsipliini.
